Elu on väärt riskimist.
reede, 8. juuli 2011
neljapäev, 7. juuli 2011
pühapäev, 23. jaanuar 2011
laupäev, 22. jaanuar 2011
Peale nelja päeva kõrges palavikus suremist, olen nii kaugele jõudnud, et vähemalt palavik on kadunud. Jäänud on kohutav köha ja nohu ja püsti ma ka eriti veel ei püsi. Aga motivatsiooni on, vähemalt saab veidigi tänu palaviku kadumisele magada. Järgneva nädala pean aga kodus istuma veel. Seega jääb Brüsseli tripp ära ning kooliga tulevad kehvad lood. Aga, et kõige hullemat ära hoida üritan kõik järgi õppida ja kooli minnes kohe järeltööd ära teha. Siis vast polegi kõike hullem. Nii kui nii pole midagi teha, telekapassimine on juba suhteliselt tülgastav.
Kahjuks olen pidanud jällegi ühes inimesed pettuma. Lootsin vist, et sa oledki ideaalne, aga ei. Võib-olla oli see minu enda süü, aga mis sellest. Life goes on.
Kui olemise paremaks saan ja aju tööle siis kirjutan miskit arukat :)
Kahjuks olen pidanud jällegi ühes inimesed pettuma. Lootsin vist, et sa oledki ideaalne, aga ei. Võib-olla oli see minu enda süü, aga mis sellest. Life goes on.
Kui olemise paremaks saan ja aju tööle siis kirjutan miskit arukat :)
neljapäev, 20. jaanuar 2011
kolmapäev, 19. jaanuar 2011
Mis & kus?
Nagu 2 postitust tagasi mainitud sai, käisin detsembris Hispaanias projekti eColideramos Juventud projekti raames Murcias koolitusel. Üks parim kogemus ever, lihtsalt poleks ealesgi arvanud, et mingi rahvaga võib nii ruttu nii lähedaseks saada. Läheksin tagasi kohe kui vaid saaksin.
Kogu tripist on olemas mingil määral pilte. Peamisest piltideks on minu ja Pille üritus teha iga kilomeetri tagant bussis üks pilt. Jeah, seda tegime me vaid Murcia trippidel. Oleks võinud teha ka teel Murciast Barcelonasse. Oleks saandu 10 ja pool tundi pilte teha. Ma ei sooviks teada mis sealt oleks tulnud . Me oleme lihtsalt mõnikord jubelapsikud. Aga mälestused on head. Ja see on seda väärt.
Ja nüüd tulevate sündmuste juurde. Neljapäeval Brüsseli!!!!!!
Etsiis neljapäeval 3.50 lennujaama. Sealt Riiga ja siis Brüsseli. Reede hilisõhtul olen tagasi. Tahan juba!
Belgia on üks Euroopa riikidest kus ma veel käinud pole. Veel on külastamata ka Taani, Norra ja Portugal. Seega, on millepoole pürgida.
Einveis, kui mõni tark idee tuleb, siis kirjutan .
Igastahes on idee olemas, et hakkan blogiga jälle rohkem tegelema. :)
Ärge praeguste ilmadega konte murdke! :)
uus algus.
2010 oli mu elus üks raskeimaid aastaid. Nii palju sündmusi mis rivist välja viisid. Jäin mitmest väga kallist inimesest ilma ning lihtsalt elus toimus nii meeletult palju muutusi. Lootsin, et see on vaid üks halb unenägu. Aga kahjuks nii ei olnud.
Aasta lõpus hakkas mul aga suhteliselt hästi minema. Sain kokku ühe kalleima inimesega keda tean ja elus oli meeletus koguses rõõmu. Siis jõudis kätte aga 2011, pealtnäha algas hästi... Kuni..
Uus aasta oli käinud vähem kui nädala ning kõik jälle purunes. Purunes rohkem kildudeks kui varem. Arvasin, et seda ma enam ei suuda kannatada ja see kõik lõpeb kehvasti, aga ei. Eelnevad probleemid olid mind piisavalt tugevamaks teinud, et ma suutsin asjast üle olla ja suudan seda ikka veel. See kõik annab mulle julgust teha oma elus uus algus.
Tahan eluga alustada täiesti valgelt lehelt, tahan unustada kõik probleemid. Tahan, et saaksin inimestega, kes tegelikult mulle haiget teinud on, hästi läbi. Kuna meil kõigil on alati mingi põhjus, miks me nii teeme. Ma tahan teid mõista ning loodan, et mõistate ka mind.
Ma ei näe põhjust miks ma peaksin end vanade probleemidega edasi piinama kui ma võiksin need unustada ja edasi minna. Ma ei soovi teie peale viha pidada ning jääda sinna ühte punkti kinni. See ei vääri seda. Elu on väärt elamist. Elame vaid korra. Ning me ei tea kui pikk see elu olla võib. Peame elama nii nagu täna oleks meie elus viimane päev. Nagu homset ei tulekski. Peame õppima andestama ja usaldama. Algus on raske, aga see tasub end ära.
Leidke aega, et mõelda minevikule, leida need vead. Minge edasi olles targemad aga ärge sõltuge minevikust. Sellest pole kasu, tean seda omastkäest. Unustades kõik halva, võib hakata sul palju paremini minema.
Naeratus on lühim vahemaa kahe inimese vahel. Tehke seda!
Aasta lõpus hakkas mul aga suhteliselt hästi minema. Sain kokku ühe kalleima inimesega keda tean ja elus oli meeletus koguses rõõmu. Siis jõudis kätte aga 2011, pealtnäha algas hästi... Kuni..
Uus aasta oli käinud vähem kui nädala ning kõik jälle purunes. Purunes rohkem kildudeks kui varem. Arvasin, et seda ma enam ei suuda kannatada ja see kõik lõpeb kehvasti, aga ei. Eelnevad probleemid olid mind piisavalt tugevamaks teinud, et ma suutsin asjast üle olla ja suudan seda ikka veel. See kõik annab mulle julgust teha oma elus uus algus.
Tahan eluga alustada täiesti valgelt lehelt, tahan unustada kõik probleemid. Tahan, et saaksin inimestega, kes tegelikult mulle haiget teinud on, hästi läbi. Kuna meil kõigil on alati mingi põhjus, miks me nii teeme. Ma tahan teid mõista ning loodan, et mõistate ka mind.
Ma ei näe põhjust miks ma peaksin end vanade probleemidega edasi piinama kui ma võiksin need unustada ja edasi minna. Ma ei soovi teie peale viha pidada ning jääda sinna ühte punkti kinni. See ei vääri seda. Elu on väärt elamist. Elame vaid korra. Ning me ei tea kui pikk see elu olla võib. Peame elama nii nagu täna oleks meie elus viimane päev. Nagu homset ei tulekski. Peame õppima andestama ja usaldama. Algus on raske, aga see tasub end ära.
Leidke aega, et mõelda minevikule, leida need vead. Minge edasi olles targemad aga ärge sõltuge minevikust. Sellest pole kasu, tean seda omastkäest. Unustades kõik halva, võib hakata sul palju paremini minema.
Naeratus on lühim vahemaa kahe inimese vahel. Tehke seda!
Telli:
Postitused (Atom)



